Eripedagoog

Eripedagoog märkab ja hindab lapse arengut, võimalikke arenguga seotud eripärärasid ning koostöös rühma õpetaja ja lapsevanemaga (kui ka teiste tugispetsialistidega) leiab parimad võimalused ja meetodid, mis toetavad ning abistavad last tema igapäevategevustes. Eripedagoog arendab lasteaias eelkõige laste tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist) ning õpioskuseid. 

Eripedagoog hindab lapse:

• Tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine)
• Õpioskuseid (õpitava vastuvõtmine, õpitu meenutamine, uue info kasutamine). Tegevuse planeerimine ja organiseerimine; enesetunnetus, motivatsioon ja emotsioonid.

• Sotsiaal-emotsionaalset tasandit (eneseteadlikkus, sotsiaalne teadlikkus, vastutustundlik otsustamine, eneseregulatsioon, suhetega toimetulek) – koostöös rühma õpetajatega
• Mänguoskuseid (koostöös rühma õpetajatega)

Lisaks pöörab eripedagoog tähelepanu kommunikatsioonioskustele (koostöö logopeediga), matemaatiliste teadmiste omandamisele, peenmotoorika arengule (kahe käe koostöö; käte ja silmade koostöö)

Eripedagoogi poole tasub pöörduda kui:

• lapsel on raskusi sotsiaalses keskkonnas toimetulekuga (suhtlemisel eakaaslastega, teiste inimeste mõistmisega ja enda tunnete väljendamisega, tegevustest osavõtmisel, iseenda arusaadavaks tegemisega)
• lapsel on raskusi grupitöödes (madal (õpi)motivatsioon, juhiste mõistmisel ja nende järgi tegutsemisel)
• lapsel on raskusi sihipärasele tegevusele keskendumisega (tähelepanu kipub hajuma, on raskusi tegevuse alustamisega ja/või lõpetamisega)
• näib, et lapsele ei jää õpitav hästi meelde
• lapsel on raskusi peenmotooriliste tegevuste sooritamisega (nt kirja eelharjutustega)
• lapsel on raskusi eneseteenindusega (riietumisoskuse ja õige lusikahoiu kujunemisega, tualetiharjumustega jms)
• lapsel on keeruline aru saada ja sooritada matemaatilisi ülesandeid
• laps vajab toetust keele ja kõne arendamisel (vajadusel teeb eripedagoog koostööd lasteaia logopeediga)
• laps vajab tema (diagnoosi põhisest)erivajadusest tingituna eri tingimusi/muudatusi lähimas arengu- ja kasvukeskkonnas (lasteaias)

Lapsevanem võib eripedagoogi poole alati pöörduda, kui on kahtlusi lapse (eakohase)arengu osas. Eripedagoog oskab hinnata lapse arengutaset, märgata võimalikke eristumisi eakohasest arengust, soovitada toetavaid tegevusi/mänge ning suunata last teiste spetsialiste poole (vajadusel).

Soinaste:

Eerika:

1. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad
2. Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast
3. Lapse varajane kõne areng ja selle toetamine
4. Lapse kõne areng 2-7 eluaastat
5. Tarkvanem: abiks lapsevanemale
6. Muu kodukeelega laps
7. Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele
8. Töölehed, õppekaardid jm
9. Vaikuseminutid – harjutused
10. Tartu Ülikooli materjal – lapse areng 0-7a
11. Vasakukäelisus
12. Facebooki tugigrupp – Positiivne ja rahumeelne vanemlus
13. Facebooki tugigrupp – Teadliku vanemluse kunst
14. Hobilehekülg Facebookis “Eripesa” – toetavate materjalide kogumik
15. Vanemlusprogramm “Imelised aastad”
16. Probleemse käitumise juhtimine koduses keskkonnas 
17. Kuidas aidata lapsi enesereguleerimisel?
18. Voldik „Tähelepanu hoidmine ja keskendumine“

Eripedagoog jagab – praktilisi ideid materjalide, tegevuste ja mängude leidmiseks:

Tunnetusprotsesside arendamiseks (tähelepanu, tajud, mälu, mõtlemine):

1. Tähelepanu arendamiseks
   • “Otsi ja leia” tegevused, nt tähe- või arvureast kindla tähe/arvu otsimine
   • Bingomängud, nt Bingomäng kevad; Bingomäng sügis, Auto bingo
   • Mäng “Mida märkad?”
   • Mäng “Maa ja meri”
   • Lauamäng “Dobble”
   • Tähelepanumäng “Punakai” 
2. Tajude arendamiseks:
   • Visuaal, e. nägemistaju arendav mäng
   • Leia erinevused 
   • Ruumitaju arendav mäng, ruumitaju arendav mäng jäätisepulkadega, lisaks arendavad ruumitaju orienteerumismängud ning piltide, skeemide ja diagrammide lugemine
   • Lõhna ja maitsetaju arendavad erinevate lõhnade ja maitsete äratundmine ning nimetamine, peitetopside näidis on leitav siit
   • Ajataju arendamiseks võib kasutada stopper, liivakella või ajataimerit, lisaks kalendrit ja päeva- või nädalaplaani
   • Osa- ja terviktaju arendab mäng Animomix ja Geoformmagnetid, Tangram, poolikute piltide lõpetamine (peegelpildid ja ise tehtud tegevusleheidee) lõikepildid: lõigata pilt 3-7 tükiks (vastavalt vanusele ja raskusastmele) ning paluda lapsel pilt kokku panna- vajadusel näidata tervikpilti.
   • Kuulmistaju arendab rütmide järgi kordamine, erinevate häälte äratundmine (kuulamismäng) ja sarnase kõlaga häälte eristamine (nt föön ja tolmuimeja)
   • Kompimistaju arendavad erinevate käeliste kunstivahendite kasutamine (nt savi, plastiliin, näpuvärvid jne), kuid lisa võimalusi arendustegevuseks pakuvad ka mängud Sensoorne doomino, Puute Foto ning erinevad kompimismängud
   • Liigutustaju arendavad erinevad koordinatsiooniharjutused, täpsusvisked ja osavusmängud
3. Mälumängud
   • Erinevad memoriinid, nt“Loomad”
   • Mäng “Mis kadus?” – Paluge lapsel lühikese aja jooksul meelde jätta laual olevad esemed. Seejärel katke esemed kinni ning eemaldage sealt üks ese. Paluge lapsel nimetada, mis ese kadus laualt.
   • Mäng “Kes/mis muutis asukohta?- Paigutage lapse ette erinevad asjad (nt legodest loomad). Paluge lapsel lühikese aja jooksul loomade asetus meelde jätta. Seejärel katke loomad kinni ning muutke ühe looma asukohta. Paluge lapsel nimetada, kes muutis asukohta.
   • Mäng: „Sõnakett“- Laps ütleb ühe sõna, näiteks: „LILL“, täiskasvanu ütleb lapse öeldud sõna „LILL“ ning lisab uue sõna „KARU“. Laps ütleb „LILL-KARU“ ning lisab „PÄIKE“. Lõpuks moodustub pikk sõnade ahel.
   • Numeraalse töömälu mahu arendamine (järjest pikemate arvuridade järelekordamine). Öelge lapsele ette arvurida, mida ta endale meelde peab jätma. Hiljem paluda lapsel meelde jätta nt ema ja isa telefoninumber.
4. Mõtlemise arendamiseks
   • Mõtlemist arendab probleemolukordade lahendamine, esemete võrdlemine, elementide järjestamine ja kategoriseerimine. Loogikamängude komplekti idee (samast sarjast on leitavad komplektid ka vanusele 5+ ja 6+)
   • Mäng “Mis ei sobi?” Pange lapse ette esemed/pildid (nt kahvel, nuga, lusikas ja kustukumm). Paluge lapsel nimetada, missugune ese ei sobi hulka ning põhjendada, miks ta ei sobi.
   • Trips- traps- trull , trips-traps-trull nelja mängualusega. 
   • Põhjus-tagajärg seoste mäng
   • Loogikamäng 

Peenmotoorika (sh silma-käe koostöö) arendamiseks:

1. Naela- ja haamrimängud
2. Lükkimismängud pärlitega
3. Tegevused pesulõksude ja tikkudega.
   • Omanäoliste pesulõksude kinnitamine käsitöötraadile 
   • Plastiliinist ja tikkudest siil
4. Tegevused nuppude ja kivikestega.
   • Erinevad mosaiigid, nt “Loomad”, Miniland
   • Kividega joonte katmine
5. Tegevused plastiliiniga
   • Tegevuslehed “Kata valged ringid plastiliiniga”
6. Tikkimis- ja punumismängud
7. Sorteerimismängud, nt “Pirukas”
8. Ehitus- ja konstrueerimismängud (Kõrrekonstruktor, lego klotsid)
9. Keeratavad mutrid ja poldid
10. Magnetmäng (pliiatsihoid)
11. Lülidest keti moodustamine
12. Tegevused geotahvlil

Matemaatiliste teadmiste arendamiseks:

1. Hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine
   • Numbrikaardid
   • Loendamise ja arvutamise mäng
   • Magnetkohver matemaatiliste ülesannete lahendamiseks
2. Suurused ja mõõtmine
   • Katsetamine– täitke koos lapsega erineva suuruse ja kujuga anumaid (veega, liivaga). Paluge lapsel võrrelda erinevaid anumaid. Kus on rohkem vett? Kas kuskil anumates on sama palju liiva? jne.
   • Erinevate esemete järjestamine suuruse järgi
   • Kokkulepitud mõõtevahendiga esemete mõõtmine (nt joonlaud, nööri jupp, pulk jms)
3. Geomeetrilised kujundid
   • Geomeetrilised kujundid
   • Lauamäng geomeetriliste kujunditega
   • Otsige ruumist geomeetrilisi kujundeid (nt aken = ruut, uks = ristkülik, lamp = ring jne)
4. Orienteerumine ajas ja ruumis
   • Ajatahvel kuu, kuupäeva, nädalapäeva, kellaaja, aastaaja ja ilmastikuolu määramiseks
   • Erinevad orienteerumismängud (nt kaardi järgi – aaretejaht)
   • Öö ja päeva erinevused (mängu idee: Minu päev)
   • Asukoha määramine (ees-taga, kõrval, peal-all Õppekaardid, Mäng “Leia kiisu”)/ asukohamäng https://taibutera.ee/toode/loogikamang-topologix/
   • Orienteerumine tasapinnal (paberil): Näiteks: “Kirjuta paberi äärde oma NIMI. Joonista üles paremasse nurka PÄIKE. Joonista päikesest vasakule PILV. Joonista paberi alla äärde MURU. Muru peale joonista LILL. Paberi keskele joonista RUUT”
   • Aastaaegade õppimiseks
   • Kella õppimiseks

Sotsiaal-emotsionaalseks arendamiseks:

1. Oskuste õppe käsiraamat
2. Metoodiline materjal lapse emotsionaalseks arendamiseks
3. “Aita mul mõista” päevakava pildiseeriad 
4. Motivatsioonikalender 
5. Tegevuste tops käitumise ümber suunamiseks ja/või lisategevuse pakkumiseks
6. Angela Jakobsoni tegevuskaardid: “Tunnete kaardid”, “Tugevate tunnetega toimetuleku kaardid”, “Lausete lõpetamise kaardid”, “Mida sa teeksid, kui… kaardid”
7. Joogakaardid
8. Emotsiooni- ja situatioonikaardid
9. Rollimängud (erinevate situatsioonide, emotsioonide ja kehakeele kasutamine)
10. Videoklippide vaatamine (video1video2) (nt ilma helita) Proovida ära arvata, milline emotsioon klipis on- hiljem lisage heli juurde ja arutlege selle üle kas kehakeel ja emotsioon olid vastavuses.
11. Situatsioonipildid – teiste emotsioonide tajumine piltidelt. “Mis sa arvad, kuidas ta ennast tunneb?”, ”Miks ta end nii tunneb?” (nt Lauamäng “Emotsioonid”, õppekaardid, paaride mäng “Tunded ja emotsioonid”)

Keele ja kõne arendamiseks:

1. Voldikud väikelapse kõne arendamiseks
2. Voldikud kõne arengu toetamiseks
3. Frepy mänguline keskkond
4. Eesti keele häälikute hääldamise õpetused
5. Logopeedilised harjutused, mis treenivad häälduselundeid
6. Keeleharjutustega joonisfilm “Pannkoogipidu”
7. Suured jututäringud
8. Lihtsas keeles lasteraamatud lastele ettelugemiseks

Kirjaliku kõne arendamiseks:

1. Kirja eelharjutused
2. Erinevad tegelusraamatud
3. Magnetiline joonistustahvel

Muu:

1. Lihtsate mängude ideed vanusele 2-7
2. Mukimuri mängukeskkond